Tere, ma olen Carolina - ja ma räägin tõenäoliselt liiga palju.
Aga see on mu tugevus. Ma räägin, naerin ja viskan nalju, sest parimad pildid sünnivad siis, kui sa unustad, et keegi sind pildistab. Kui sa oled lihtsalt sina ise.
Ma olen raamatukoi, kes elab fantaasia- ja romantikažanri sees. Matkaja, kes leiab rahu mägistest riikidest ja seiklustest. Ja inimene, kes kannab oma Fujifilmi kaamerat igal pool kaasas - jäädvustan loodust, reise, oma kassi, kohvikuid, päikeseloojanguid. Kõike, mis mind liigutab. Peab ju endalgi mälestusi olema.
Miks ma seda teen?
Sest emotsioonid ja mälestused väärivad jäädvustamist. Mul on oluline, et igal inimesel oleks midagi ilusat tagasi vaadata - mitte lihtsalt pilte, vaid tundeid. Hetki, mis panevad sind meenutama, kuidas sa end tundsid, mitte ainult kuidas sa välja nägid.
Ma ei torma, ma ei sunni, ma ei pane sind awkwardsetesse poosidesse. Ma loon ruumi, kus sa saad hingata, naerda ja olla sina ise. Minu töö on sind distractida - rääkida, naljatada, teha nii, et sa unustad kaamera ja elad lihtsalt hetke.
Kuigi pulmad on alati kiire tempo (mis mulle tegelikult ka meeldib!), siis ma loon alati hetki, kus te saate peatuda ja nautida. Mu lemmikhetked ongi need pärast tseremooniat - kui kõige suurem töö on tehtud, te olete ametlikult paar ja saate lõpuks kahekesi olla. Oma õnne joovastuses nautida ja nunnud olla. Need hetked on puhtad, päris ja ilusad.
Mis teeb mu pildid eriliseks?
Ma ei pildista "perfektseid" hetki - ma pildistan päris hetki. Vahepeal on need segased, ebatäiuslikud, reaalsed. Aga just need on need, mis sind aastate pärast naerma ajavad või pisaraid toovad. Ma töötan alati nii, et värvid ja toonid oleksid päris, aga ma teen need paremaks - nii et sa mäletaksid, kuidas see tundus, mitte ainult kuidas see välja nägi.